KALAALLIT NUNAAT DANSKIT NAALAKKERSUISUNNGORTITSINERANNUT SUNNIUTEQARTOQ

Danmark Naalakkersuisunngortitsinissinni pilluaritsi – minnertunngitsumillu kalaallit folketingimi ilaasortaatitaannut marlunnut aamma. Taakkuuppummi Naalakkersuisunngortitsinermi malunnaatilimmik pingaarutilimmillu sunniuteqarsimasut.

Kalaallit Nunaata isaanniit Naalakkersuisunngortut qanoq qalipaateqarnerat pingaaruteqarujussuanngilaq. Pingaarnerpaatulli isigisariaqarput suleqatigiinnissamut Naalagaaffeqatigiinnermilu ataatsimoorussinissamut oqariartuutigineqartut. Tassanilumi qujanartumik tusarluarnartunik arlariinnik maluginiagassaqarpoq.

Naalakkersuisunngortut nutaat; illersornissamut, isumannaallisaanermut, nukissiuuteqarnermut, ilisimatusarnermut, silassorissuusiamut (AI) aammalu aaqqissuussaanerusumik inuussutissarsiornikkut inerisaanermut, annertuumik pingaarutilimmillu aningaasaliinissanut siunniussaqarput. Taassuma saniatigut Issittoq, Naalagaaffeqatigiinneq aammalu annertunerusumik pilersaarusiorluakkamik Europami kiffaanngissuseqarnerunissamik pisariaqartitsineq naqissuserneqarput.

Tamanna Kalaallit Nunaannut periarfissanik nutaanik aammaassisuussaaq. Naqissuserneqassaaq Naalakkersuisunngortut oqaasii Kalaallit Nunaanni iluaqutaalersussamut aningaasaliinissamut tunngassuteqartut: “Aningaasaliinerni suliffeqarfiit piffinni pineqartut peqataatinneqartassapput aammalumi tamatumani sumiiffinni nunaqavissut sulisinnaasut”.  Tamanna tikkuussineq tassaavoq, inuiaqatigiit aammalu inuussutissarsiortut pisariaqartilluinnagaat.

Naalakkersuisunngortitsinerup inuussutissarsiorneq patajaassusilik pingaartippaa aammalu Naalagaaffeqatigiinneq nukittooq, ullutsinnut naleqquttoq, naligiiffiusoq aammalu ataqqeqatigiinnermik aallaaveqartoq. Fondinik aningaasaliisartussanik pilersitsinissaq siunniunneqarpoq, tamassumalu oqartussaaffiit nunatsinni oqartussaaffigineqalersimasut  oqartussaaffigineqalersimanngitsullu patajaallisassavaat, soorlu ineqarnermut tunngasut, nunap iluani angallannermut assartuinermullu pingaarutilittut inissisimasut assigiinngitsut,  piffinni tamani pilersorneqarnerup isumannaatsuunera aammalu silaannaap pissusaata allanngoriartornerisa sunniuteqqarneranut naleqqussarnermut tunngassutillit.

Tamakkua qaavatigut oqartussaaffiit suli tiguneqarsimanngitsut tiguneqarumaartussalli aningaasaliiffigineqarnissaat eqqartorneqarput, taakkualu aamma siunissami tiguneqarnissaanut pilersaarusiorneqarnissai piareersarneqassasut aamma pilersaarutaavoq. Tamannalu Namminersornermut Inatsimmut 2009-meersumut tunngatillugu ingerlariaqqinnertut isigineqarsinnaalluni. Inuiaqatigiit aammalumi inuussutissarsiortut assigiinngitsutigut tamanna ineriartorneq iluaqutigisinnaalerumaarpaat, ataatsimut isigalugu tamanna pitsaasutut oqaatigineqartariaqarpoq, tassami tamassumani ineriartortitsinissaq maluginiarneqarmat aammalu nukissanik assigiinngitsutigut atuiffiuniarmat.

Naalakkersuisooqatigiinnissamik isumaqatigiissummi amigaatiginartumik  taasaqarsinnaassagutta, siunertarpassuarnut aningaasaliinissamut tunngassutillit erseqqarlussorinarput. Qularnanngilaq Naalakkersuisunngortut kalaallit aammalu inuussutissarsiutillit kissaataat tusaasimavaat. Taamaattorlli siunertat pitsaasut naleqassappata oqarluartaarutaannaassanngippatalu aningaasaliinertalerlugit iliuseqarfigalugillu timitalerneqartariaqarput.

Sutigut tamatigut iluatsissagutta, piumassuserput tunngaviulluinnartariaqarpoq aammattaarlumi suleqatiginninnissamut pisinnaassuserput. Kalaallit Nunaata Danmarkillu akornanni pissutsit ilorraap tungaanut ingerlapput, tamannalu siuariartorneq ingerlasoq ingerlaqqissappat, pisariaqarluinnarpoq assigiittut aammalu oqaloqatigiissinnaasutut inissisimanissaq.

Maluginiarsimavarattaaq unammilleqatigiinnermut tunngassutilinnut ministerinngortitsisoqarsimasoq. Tamatuma Danskit nunaata nunat tamalaat akornanni niuernikkut unammilleqatigiinnerni nukittuumik inissisimalernerunissaa pitsaasumik naqissuserpaa, taamaasillunilu ineriartortitsinissamik inuussutissarsiuteqarnerullu siuarsarnissaanik siunertaqarnertik takutillugu.

Tamannalumi aamma Kalaallit Nunaannut pitsaasumik sunniuteqaratarsinnaanissaa ilimanarluinnarpoq. Qallunaat nunaat suli Kalaallit Nunaanni suliffeqarfinnut niuernikkut aammalu avammut tunisaqartarnikkut aqqutaavoq pingaarutilik – taamaasillunilu EU-mi niuernernikkut aamma aqqutaalluartarluni.

EU tassavoq, Kalaallit Nunaata sutigut tamatigut suleqataa, ukiuni kingullerni suli annerusumik qanilliartorfigisaq. Naalakkersuisunngortitsinermi aammaaqattaarluni Europa tassaatinneqarpoq pingaarutilimmik suleqatigineqartartoq, annermik pisuussutit ummaatsut aammalu aatsitassat qaqutigoortut eqqarsaatigalugit – oqartussaaffiit, Kalaallit Nunaata nukittoqutigisai aammalu periarfissaalerumaartussanik peqarluarfigisai.

Taamaattumik tunngavissaqarluarpoq, saqqummiunneqartut periarfissatut tigulluassallugit, tassami taamaasilluni Naalagaaffeqatigiinnerup iluani suleqatigiinnerup patajaallisarnissaanut periarfissaammat aammalu tamatumani Kalaallit Nunaata nunarsuarmi, Issittup Immikkoortortaani, inissisimanera suleqatigiissutigissallugu aammalu pisussutit pingaarutillit ullormiit ullormut pingaaruteqaleraluttuinnarnerinni.

Naalakkersuisooqatigiilersut Folketingilu sulilluarnissaannik kissaappakka.

Relaterede nyheder

Siunissami mittarfiit ilusilersorneqarnerat — aaqqinneqartussaq pingaarutilik!

Qaqortumi mittarfik apriilip 16-ani ammarpat, illoqarfiup orniginartuuneranut inuussutissarsiornermullu nutaamik alloria...

Nikuillutik inuusuttunut ersaattaapput

Ukioq manna Future Greenlandimi peqataasut 575-it inersuarmi angisuumi inimilu mikisumi  inuusuttut marluk Uiloq Ba...

Aningaasarsiat isumatigiissutiginiarneranut SIK-mut piumasaqaatitalimmik aggersaaneq

Sulisitsisut SIK-mik isumaqatiginninniartussaapput niuernermi allaffimmilu, tunisassiornermi, sanaartornermik ingerlatsi...

Suliffeqarfinnut MitID Erhvervimik atuisunut ilisimatitsissut pingaartoq

Kalaallit Nunaanni peqatigiiffiit 20. maaji 2025 sioqqullugu MitID Erhvervimut atassuserneqarsimasut, MitID Erhvervip e-...

Qaammammi matumani suliffeqarfitsialak: Entreprenørservice SFJ

Entreprenørservice SFJ 1999-imi pilersinneqarpoq ersarissumik anguniagaqarluni: Kangerlussuarmi sanaartornikkut tutsuigi...

Frederikshåb Betoncentral: ”Ataatsimoortariaqarpugut, taamaanngippat ipisinneqassaagut”

Ukiuni 60-inngulersuni Betoncentral Paamiut Sullissisuni ilaasortaavoq. Tamassumani tunngaviulluinnarpoq: Namminersorlut...

Qaammammi matumani suliffeqarfitsialak: Café KûnguaK

Café KûnguaK piaarinaatsoornerinnarmi pinngorpoq. Kaffinik sikatsitsivimmik pilersitsinissaq siullertut sinnattuugaluarp...

USA-mi pissutsit pillugit paasissutissiineq, sulisunut attaveqarneq upalungaarsimanerlu

Sulisitsisut pisortaat Christian Keldsen marlunngornermi januaarip 20-ani nal. 14-16 USA-mut tunngatillugu pissutsit inu...

Future of Greenland – inuusuttut Kalaallit Nunaata siunissaanut aalajangiisuupput

Maajip arfernani 2026-mi inuusuttut suliffeqarfiit pillugit Katuami Nuummiittumi ataatsimeersuarneranni, Sulisitsisut in...

Peter Pars A/S: Ukiuni 60-ini Sulisitsisullu ataatsimut oqariartuuteqarnerat

Ukiut 60-it Peter Pars A/S Sulisitsisullu qanimut suleqatigiissimapput. Tassunga suliffeqarfimmut Sulisitsisunut ilaasor...

”Sanaartortitsisoq takkuteriataassagaluarpat, sianerfissaqartuaannarluni toqqissisimanaqaaq”

Ukiuni kingullerni 40-uni sinneqartuni Sukkertoppen Rør Sulisitsisuni ilaasortaasimavoq. Suliffeqarfimmut piginnittumut ...

Suliffeqarfinnut siunissami pisinnaasunut upalungaarsimaneq

Kalaallit Nunaanni pissutsit nalinginnaasuunngitsut aqqusaartarpagut, assersuutigalugu silap pissusaanut tunngasumik ang...